Dikalsiumfosfaat on loomatoitluse oluline lisand, mis annab olulised kaltsiumi ja fosfori, toetades luude tervist, lihaste funktsioneerimist ja üldist kasvu. Õige dikaltsiumfosfaadi annuse valimine on kriitilise tähtsusega – liiga väike annus viib toitainepuuduseni, samas kui liiga suur võib põhjustada ainevahetushäireid või elundikahjustusi. Optimaalne kogus erineb oluliselt loomaliigiti, vanuse, tootmistaseme ja toitumisvajaduste alusel. Agronutritions, usaldusväärne loomatoitluse lahenduste pakkujana, valmistab kõrge puhtusega dikaltsiumfosfaati, mis on kohandatud erinevatele kariloomadele ja kana- ning linnulihale, tagades optimaalse toitainete imendumise ja ohutuse. Allpool on üksikasjalik juhend sobiva dikaltsiumfosfaadi annuse leidmiseks levinud loomaliikide jaoks.
Dikalsiumfosfaadi annus kana- ja linnulihale
Linnud – sealhulgas kana, partlased ja järvesigad – vajavad tasakaalustatud kaltsiumi ja fosfori tarbimist muna koore moodustumiseks, luuarenguks ja munade tootmiseks. Liha tootmiseks kasvatatavatele kanadele soovitatakse kaaliumfosfaadi annust 1,5–2,0% igapäevasest söödaratsioonist. See toetab kiiret lihaskasvu ja tugeva luustiku arengut, vähendades kiiresti kasvavatel lindudel levinud jalaprobleeme. Munevatele kanaile on vaja kõrgemaid tasemeid: 2,5–3,0% kaaliumfosfaati söödas, kuna kaltsium on oluline paksu ja vastupidava muna koore moodustumiseks. Noored villid ja emaskana (enamusmuna perioodist eelnevalt olevad linnud) kasvavad hästi 1,2–1,8% kaaliumfosfaadi sisaldusega söödaga, mis soodustab tervislikku luuarengut, ilma et koormata nende arenevat organismi. Agronutritions’i kaaliumfosfaat omab tasakaalustatud kaltsiumi-fosfori suhet (tavaliselt 2:1), mis vastab lindude ainevahetuse vajadustele, tagades efektiivse imendumise ja jäätmete vähendamise.

Kaaliumfosfaadi annus rööpsloomadele
Kariloomade, näiteks veiste, lamba ja kitse seedesüsteem on eriline ja see mõjutab kaaliumfosfaadi kasutust. Piimavatel lehmadel on vajadus kõige suurema annuse järele: 1,8–2,5% söödaratsioonist. Piimamine ammutab kaltsiumi ja fosfori varusid ning piisav kogus kaaliumfosfaati toetab piimatoodangut, ennetab piimapalavikku ja säilitab luude tugevuse. Liha veistel – eriti kasvavatel tõmmudel ja lõpetavatel vasikutel – on vaja 1,2–1,8% kaaliumfosfaati, et toetada lihaste ja luude kasvu. Lambal ja kitsel on sarnased vajadused: 1,0–1,5% kaaliumfosfaati toidus, rasedatele ja piimavatele emadele soovitatakse kõrgemat kogust (1,5–2,0%). Agronutritions soovitab annuseid kohandada sööda kvaliteedi alusel – fosforivaestel põldudel kasvavatel ruminantidel võib olla vaja täiendavaid kaaliumfosfaadi lisandeid nende vajaduste kattmiseks.
Kahekaltsiumfosfaadi annus seadele
Seadel on vanuse ja tootmisetapi järgi muutuvad kaaltsiumfosfaadi vajadused. Imetussigadele (kuni 30 kg) on vajalik 1,8–2,2% kaaltsiumfosfaati toidus, kuna nende luud ja lihased arenevad kiiresti. See annus takistab puudulikkustõve, näiteks rakkude, ja toetab tervislikku kaalutõusu. Kasvavatele ja lõpetavatele seadele (30 kg kuni turumass) sobib 1,2–1,6% kaaltsiumfosfaati, mis tasakaalustab kasvunõude ja ainevahetuse efektiivsust. Paljunevatele emaseadele (raske ja imetav) on vajalik 1,5–2,0% kaaltsiumfosfaati, et toetada loote arengut, piimatootmist ja ema tervist. Sasikestele (paljunemismehed) on vajalik 1,4–1,8% kaaltsiumfosfaati, et säilitada viljakust ja luude tugevust. Agronutritions’ kaaltsiumfosfaat on hoolikalt jahvatatud, et seda oleks lihtne segada seade toidusse, tagades ühtlase jaotuse ja kogu karja ühtlase toitainete tarbimise.
Peamised tegurid, mis mõjutavad kaaltsiumfosfaadi annust
Mitmed tegurid liigi ja vanusest tulenevatele teguritele lisaks mõjutavad loomadele sobivat dikaltsiumfosfaadi annust. Toite kaltsium-fosfori suhe on kriitiline – enamik loomi vajab optimaalseks imendumiseks suhet 1,5:1 kuni 2:1 (kaltsium:fosfor). Kui toit sisaldab juba kõrgeid kaltsiumisisalde (nt alfaalfahein), tuleb dikaltsiumfosfaadi annust vähendada, et vältida ebamõistlikkust. Ka tootlikkuse tase on oluline: kõrge tootlikkusega loomad (nt ratsavõidusidurid, piimakarid suure piimatoodanguga) vajavad suuremaid dikaltsiumfosfaadi annuseid, et rahuldada suurenenud toitainete vajadust. Samuti tuleb arvestada tervisliku seisundiga – haigusest või vigastusest taastuvad loomad võivad vajada täiendavat dikaltsiumfosfaati kudede parandamise toetamiseks. Agronutritions soovitab pöörduda veterinaari või toitumisspetsialisti poole toite koostise analüüsimiseks ning dikaltsiumfosfaadi annuse kohandamiseks nende tegurite põhjal, tagamaks isikupärastatud toitumisplaanid.
Dikaltsiumfosfaadi lisandina kasutamise ohutusjuhised
Kuigi kaaliumdifosfaat on oluline, siis selle üleliigse lisamisega kaasnevad riskid. Liigne fosfor võib häirida kaltsiumi imendumist, põhjustades ainevahetushaigusi, neerukivisid või viljakuse langust. Ohutuse tagamiseks tuleb järgida soovituslikke annuseid ja vältida mitme fosforilisa segu kasutamist ilma professionaalse juhendamiseta. Loomade tervist tuleb regulaarselt jälgida – liigse kaaliumdifosfaadi sümptomid hõlmavad isu langust, kaalulangetust või ebatavalist uriini eritumist. Loomade puhul, kellel on konkreetset tüüpi terviseprobleeme (nt neeruhaigus), tuleb kaaliumdifosfaadi annust kohandada või piirata. Agronutritions’i kaaliumdifosfaat läbib range kvaliteedikontrolli, et tagada puhtus ja ühtlus, vähendades nii saastumise kui ka toitainete ebavõrdsuse ohtu. Järgides annustusjuhiseid ja pidades esikohal tasakaalustatud toitumist, saavad talunikud ja hoolitsijad maksimeerida kaaliumdifosfaadi eeliseid, hoides samas loomad terveina.