Veehüdrolüüsuvad väetised on mitmekesised nii liikide kui ka rakendusviiside poolest ja neid kasutatakse üldiselt kolmes peamises kategoorias:
**Kapslipolvi, pritsvoolutus ja muldeta kasvatamine**
Piirkondades, kus on tugev vee puudus, suurtes kaubanduslikutes põllumajandusfarmides ning kõrgkvaliteediliste ja kõrgväärtuslike sissetulekutoodete kasvatamisel kasutatakse sageli vee säästmiseks ja tööjõu tootlikkuse suurendamiseks tehnikaid, nagu kapslipolvi, pritsvoolutus ja muldeta kasvatamine. Voolutusprotsessis lahustatakse väetis otse vees, mistõttu toimub niisutamine ja väetamine samaaegselt – seda nimetatakse „integreeritud vee ja väetise halduseks“. See võimaldab taimedel saada vajalikke toitaineid veehüdrolüüsuvate väetistega, säästes samal ajal nii vett kui ka väetisi ning suurendades samal ajal tööjõu efektiivsust
**Mulla läbimärgutamine**
Kui märgistan või kastan mulla, segatakse vees lahustuv väetis ettepoole kastmisvee sisse. See tagab, et taimede juured saavad täielikult kokku puutuda väetisega ning et keemilised toitaineelemendid liiguvad juurte hingamise teel läbi erinevate taimerakkude.
**Lehtede pealne rakendamine**
Vees lahustuvaid väetisi saab lahustada vees ja kasutada otse lehtede pealseteks pihustusteks või segada aluselisteta taimekaitsevahenditega ühiseks kasutamiseks. Toitained sisenevad taimde sisse lehtede avasügavuste (stomata) kaudu. See meetod on optimaalne parandusmeetod toitainepuuduste korral, eriti noorte taimede või juursüsteemiga halvasti arenenud põllukultuuride puhul. See suurendab oluliselt väetiste imendumise ja kasutamise efektiivsust ning lihtsustab ka toitaineelementide sisemist transporti taimdes.
**Vees lahustuvate väetiste rakendamisel tuleb järgida ettevaatusabinõusid**
Mürgituse rakendamine "väikestes annustes, sageli" on põhimõte, millele peab järgima veehajusate väetiste ratsionaalse kasutamise korral. See lähenemisviis vastab taimede juurtesüsteemi loomulikule omadusele toitaineid pidevalt imeda ning vähendab ka toitainete kaotust läbi liivumise – sagedast probleemi, mis tekib suurte väetiste koguste ühekordse rakendamisega. Kui kasutatakse veehajusaid väetisi, tuleb järgida ka järgmisi ettevaatusabinõusid:
**Valmistage ja rakendage kohe**
Väetisi tuleb alati valmistada ja rakendada kohe pärast segamist – eriti piirkondades, kus vee kvaliteet on halb – et vältida väetise komponentide ebasoovitavat reageerimist vees olevate ainetega.
**Valige sobiv rakendamise aeg**
Päikesepaistelsetel ja soojadel päevadel tuleks väetise rakendamine planeerida enne kella 10.00 või pärast kella 16.00, et vältida väetise kasutamist tugeva otsest päikesekiirgust all. Samuti tuleb vältida väetise rakendamist vihmasel ilmaga – eriti lehtede peale pritsimisel – et väetis ei läheks ära vihma tõttu.
**Kasutades tilgutuskastlust, alustage puhta veega**
Kui vees lahustuvaid väetisi rakendatakse tilgutuskastrulusüsteemi kaudu, tuleb alustada süsteemi täitmisega puhta veega. Väetislahust tuleb süsteemi sisse juhtida alles siis, kui kastlusjuhtmed on täielikult täidetud veega. Kohe pärast väetamise lõpetamist tuleb süsteemi läbi tilgutuskastrulusega 20–30 minutiks läbi lasta puhta vee, et juhtmetes jäänud väetislahus täielikult välja puhastada. Kui juhtmeid ei puhastata, võib tilgutusotsades tekkida roheliste taimede (nt sammal), vetikate või muude mikroorganismide kasv, mis põhjustab ummistumist.
**Segamise ettevaatusabinõud: Pöörata tähelepanu pH-tasemele ja flokuleerumisele**
Kui väetajaid segatakse taimetõrjevahenditega juurde või lehtede peale pritsimiseks, tuleb vältida happeliste väetajate segamist aluselistega taimetõrjevahenditega ning aluseliste väetajate segamist happelistega taimetõrjevahenditega. Lisaks tuleb segu valmistamisel hoolikalt jälgida, kas tekib flokuleerumist (koonumist või sadestumist); kui flokuleerumine esineb, ei tohi segu kasutada.
EN
